Tere, meie kallid lugejad!

Hiljaaegu sattusin telekast vaatama juba 2010.aastal valminud filmi "Letters to Juliet", mis jutustab loo Sophie'st (Amanda Seyfried) ja Victorist (Gael García Bernal), kes lendavad New Yorgist Itaaliasse puhkust veetma. Victori huvi on leida tulevasele restoranile varustajaid, ning Sophie leiab romantikat sootuks tavatust kohast: ta liitub grupi vabatahtlikega, kes vastavad kõikjalt maailmast Veronasse saabuvatele kirjadele, kus küsitakse Julialt armunõu. Üks Sophie kätte sattunud kirju pärineb aastast 1957 Claire Smithilt
(Vanesse Redgrave), kes lasi noorena eluarmastuse käest. Sophie üllatuseks saab Claire tema kirjast innustust ja ehkki olles nüüd juba vanaema, otsustab ta sõita Veronasse viga parandama. Peagi tuleb Sophie'l järgida sedasama nõuannet, mille ta kirjutas Claire'ile. Kas tal jätkub julgust armastus kinni püüda või jääb ta eluks ajaks käimata radu kahetsema?
Mulle meeldis see linateos, vahelduseks tavalistele filmidele, mis on üsna rahutuks tegevad, oli hea vaadata rahulikku kulgemist ja äärmiselt ilusat linna Veronat, kus film aset leidis. Selle linna arhitektuur oli väga kaunis. Verona oli väike armas ja romantiline linn, kus puudusid massiivsed ja kõrgustesse pürgivad hooned. Film kutsus sinna linna ka ise minema.
Soovitan seda filmi just nendele, kes peavad lugu romantilisest žanrist, kuid puud ei jää ka huumorist ja draamast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar